Soovid teada oma kinnistu väärtust?
Küsi tasuta hinnangut oma kinnistule või metsale!
Metsa ja maa pakkumised
Elamukrunt Jõelähtme vallas koos päikesepargi ehitamise võimalusega. Projekteerimistingimuste ja 30kw liitumisega elamukrunt. Hinnale lisandub käibemaks.
Kinnistu Pärnu jõe ääres Püsirohumaa. Osta endale isiklik poolsaar Kesk-Eestis Pärnu jõe kaldal.
Müüakse ühiselt 5 kehtestatud detailplaneeringuga kinnistut, millest 4 on kõrghaljastusega elamumaad.
Soovid osta kinnistut?
Müüme suuri kinnistuid ja massiive korraga nii investeerimiseks, harimiseks kui ka raiete teostamiseks:
- Suured metsakinnistud
- Suured haritava maa massiivid ja põllumaad
- Põllumaa koos metsamaaga
- Talud ja põllumajandusettevõtted koos maaga
Meilt saab osta ka väiksemaid kinnistuid, mille väärtus tõuseb koos üldise maa hinna kasvuga:
- Metsatukad
- Talud koos ümbritseva õuealaga
- Väiksemad põllumaad
- Maakodud koos nende juurde kuuluva põllumaa ja metsamaaga
Suur metsakinnistu Hiiumaal
Kasvava metsa tagavara peale raideid on 4000 m3, enamuses mänd ja kuusk. 30,4 ha kinnistust asub Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal , kus on lubatud turberaie lankide suurustega kuni 5 ha, raiejärkude vahe 5 aastat.
Ideaalne kinnistu jahimeestele
Natura 2000 ala
Meie teenused
Metsamaa ja põllumaa müük
Põllumaa ja metsamaa ost üle Eesti
Aitame metsa ja maa müügitehingutes
Kliendid ja koostööpartnerid meist
Tõnis KurisooOÜ VALTU PROJEKT
Kalmer TabaKT GEODEESIA
Miks valida meid partneriks maatehingutes?
Oleme kogenud
Oleme kiired
Asjatundlik abi
Raha kohe kätte
Miks tasub investeerida metsamaasse?
Metsamaa on pangandus- ja investeerimisringkondades omandanud nimetuse “roheline kuld”. Miks? Kui kulda investeeritakse tavaliselt oma vara säilitamiseks, siis metsa väärtus kasvab peaaegu et igasuguses majanduslikus olukorras – sest metsa enda kasv ja küpsemine majandusest ei sõltu. Samuti on metsa investeerimisel teatav emotsionaalne väärtus – see annab võimaluse investeerida Eestisse ja hoolitseda riigi väikese osa käekäigu eest.
Milline on metsamaa investeeringuna?
Mets kui reaalvara aitab investeeringuportfellis riske maandada. Ükskõik milline majanduslik olukord ka ei oleks, alati saab arvestada metsamaa väärtuse mõõduka kasvuga. Majanduslangusest on mets alati esimesena väljunud, säilitades samas oma likviidsuse.
Kindlasti peaks arvestama, et mets ei ole lühiajaline investeering ja viis kiiresti kasumit teenida. Bioloogilise kasvu najal võib metsamaa aastatootlus olla 3-5 %, asjatundliku ja heaperemeheliku majandamise korral võib see aga tõusta kuni 10% peale.
Metsamaa on investeerimisobjektina võrdlemisi turvaline, sest metsanduses ei toimu muutused nii kiiresti kui teistes valdkondades – kui raieküpse puidu hind ei vasta omaniku soovile, ei juhtu otseselt midagi kui müügiga isegi kuni aasta oodata. Samas võib soodsate turuolude korral toimuda järsk hinnakasv: näiteks 2017. ja 2018. aasta võrdluses kasvas okaspuu ja paberipuidu hind ligi 50 %.
Erametsakeskuse statistika järgselt olid kõigi puiduliikide hinnad alates 2011. aastast olnud väikeste kõikumistega pidevalt tõusuteel kuni tänase languseni, mis sai alguse 2018. aasta lõpus.
Kellele sobib metsamaa investeeringuna?
Väiksemas mahus investeerimine madalamate summade ja väiksemate kinnistutega võiks sobida pigem neile, kellel on isiklik huvi metsa käekäigu ja metsamajandamise vastu. Väikeomanik on küll pigem metsaomanik kui investor, kuid tegemist on likviidse varaga mille väärtus kasvab ajas igasuguse mahu puhul.
Metsaga kui eestlastele rahvuslikult olulise varaga kaasneb tihti ka emotsionaalne väärtus ja kasvuprotsessile kaasa aitamisega kaasnevad eduelamused – tegemist on veidike teistsuguse varaga kui aktsiad või laenude finantseerimine. Samuti pakub metsamaa saadusi endale kasutamiseks, mis võivad aidata teistelt kuludelt kokku hoida – näiteks küttepuud, marjad, seened jm.
Kes aga ise metsa majandamisega tegeleda ei soovi, kuid kellele metsamaa varaklassina meeldib, võib kokku panna metsaportfelli. Alustada võiks vähemalt 500 hektariga – siis võib arvestada ka metsast saadava igaaastase tuluga. Peale kulutuste mahaarvamist võib ühe hektari pealt aastas teenida ca 100-150 eurot, mis teeks 500 hektarise metsaportfelli peale aastas 50 000 – 75 000 eurot – ning sellist tootlust pakub metsamaa mitmekümne aasta vältel.
Riskide hajutamiseks on mõistlik metsa osakaalu oma investeerimisportfellis hoida 20-30 % piires.
Investeeringust suurimat tulu saab Eriku sõnul siis, kui raiuda parima hinnaga – mitte siis, kui on kiiresti raha tarvis. Kuna metsanduses toimuvad muudatused aeglaselt, on ka investeeringust väljumisega võimalik ja soovitatav oodata õiget hetke, mitte müüa häda sunnil.
Millised on metsa investeerimise riskid ja ohukohad?
Suuremad riskid peidavad ennast just väiksemas investeeringus, kus tormimurd või tulekahju võib suuri kahjustusi põhjustada. Samuti võib mingi osa metsast muutuda mõne linnu või looma elupaigaks osutumise tõttu kaitsealaks, mis kahandab kinnistu likviidsust ja väärtust.
Metsamaa valikul on mõistlik kasutada asjatundja abi – näiteks metsaühistu konsulendi või metsainvesteeringutega tegeleva ettevõtte nõuandeid. Kuna metsa väärtust on keeruline mõõta ja hinnata, on aus ja läbipaistev info metsakinnistu kohta ostuotsuse tegemisel väga väärtuslik.
Samuti peaks algaja metsainvestor selgeks tegema, kui kiiresti ja milliselt viisil soovib tulu teenida – ning vastavalt sellele ostma õiget tüüpi metsamaad. Näiteks lageraiega metsamaad on küll soodsam osta, kuid alguses kaasnevad sellega ainult metsa istutamise ja hooldamisega kaasnevad kulud – ning tulu teenimiseni kulub aastaid.
Mõistlik on kokku panna portfell erinevas vanuses metsast, kus keskealisest ja raieküpsest metsast saadav tulu aitab katta istutamise ja noorendike hooldusega seotud kulusid.
Mida peaks metsa investeerides silmas pidama?
Metsamaa on mugava inimese investeering – võrreldes teiste investeerimisvõimalustega on see väga turvaline, sest tegemist on kindla bioloogilise varaga, millel on kindel juurdekasv. Majanduses võib toimuda ükskõik mis, kuid mets kasvab alati ning metsamaale leidub ostjaid igasuguses majandusseisus. Mida peaks metsa investeerides silmas pidama:
- Tegemist on pikaajalise investeeringuga – kiiret raha metsaga enamasti ei teeni
- Metsamaasse investeering on võrreldes teiste investeeringutega turvaline ning hea viis varade säilitamiseks
- Olenevalt majandamisest võib metsamaalt oodata 3-10 % suurust aastatootlust
- Parima tootluse saab heaperemeheliku majandamisega ja metsa ning metsamaa müügiga vastavalt turu nõudlusele
- Riskide hajutamiseks ei tohiks metsamaa osakaal investeerimisportfellis ületada 20-30 %
- Metsaportfellis võiks valitseda tasakaal erinevas kasvustaadiumis metsade vahel, kus raieküpse metsa tulud aitavad katta kasvava metsaga seotud kulusid
- Metsamaa ostul peaks olema kiiresti valmis tegema investeeringuid metsamaa tootlikkuse ja kvaliteedi suurendamisse
- Metsatehnika on väga kallis ning ei tasu kiirustada selle endale soetamisega – kõik metsa majandamiseks vajalikud professionaalsed teenused on Eesti turul kiiresti kättesaadavad
Enne metsainvesteeringute tegemist tasub võtta aega ja metsandust tundma õppida – ning kasutada valdkonnas kogenud spetsialistide abi, et tagada oma investeeringu võimalikult kõrge tootlus.
EstEst PR – enam kui 25 aastat kogemust metsatehingutes
Vajad usaldusväärset partnerit oma esimese metsainvesteeringu tegelemisel? Ise metsa majandamisega tegeleva ettevõttena omame valdkonnas põhjalikku kogemust.
Meil on kogu aeg müügis suur hulk kinnistuid ning aitame igasuguse invsteerimisplaaniga ostjatel leida just nende vajadustele vastavad kinnistud.
Soovid abi oma esimese metsakinnistu ostul? Aitame ostuga seotud asjaajamisel ning soovi korral ka metsa majandamisel. Võta meiega ühendust 514 5215 või kirjuta info@est-land.ee.
Artiklid ja uudised
