prindi välja
OÜ ESTEST PR

Varese 8a-2
13424 Tallinn
+372 51 45215
+372 50 45215

info@est-land.ee
WWW.EST-LAND.EE

Mets - väikese riskiga rahapaigutus

Huvi metsa investeerimise ja metsamaa ostmise vastu kasvas tunduvalt pärast viimast majanduskriisi, kui eraisikute kõrval asusid metsadesse raha paigutama suured välisfondid.

Börside kokkukukkumise järel otsisid välisfondid kindlamat ja väiksema riskiga investeerimisvaldkonda, kirjutab 14. aprilli kuukiri Metsandus.
 
“Metsandusse investeerimise võidukäik algas 2010. aastast. Eriti hoogsalt hakkas väliskapital Eestisse voolama, kui majanduslanguse suurim oht möödas oli,” rääkis Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik. Tema sõnul sai suurkapital aru, et vaatamata börside kokkukukkumisele on maa väärtus püsima jäänud ning sealt saadav tootlus jääb 3–4% juurde.
 
Mets ja maa investeerimisobjektina on turvaline ja väikese riskiga ka seetõttu, et muutused selle ümber ei toimu nii kiiresti kui teistes valdkondades. Näiteks, kui puidu hind hetkel ei vasta omaniku või investori soovile, ei juhtu midagi, kui mets ühe aasta kauem seisab ning alles siis rahaks tehakse.

Majanduslangusest alati esimesena välja

Teine põhjus, miks metsa investeerimise võimalused suurenesid, seisnes selles, et majanduslanguses räsida saanud Eesti ettevõtted ja eraisikud panid rahavajaduse tekkides müüki suuri metsaplokke. Turul oli olukord, kus korraga võis soetada 500 kuni 2000 hektarit maad. Eriku sõnul on mets majanduslangusest alati esimesena väljunud, säilitades seejuures oma likviidsuse.

Välisinvestoritele, aga miks mitte ka kohalikule investorile, võiks metsa investeerides kindlust anda ka see, et Eesti kuulub NATOsse, Euroopa Liitu ja meil on kasutusel euro, samamoodi on Eesti sisepoliitika stabiilselt heas seisus ning riigi rahanduslik olukord on korralik.

“Oma osa on ka hästi välja arendatud saetööstusel, mis arengut pidevalt jätkab. See kõik kokku loob ideaalse pinnase metsa investeerimiseks,” märkis Erik.

Eesmärgid ja plaan paika


Metsa investeerimist, nagu igasugust investeerimist, tuleb alustada eesmärkide seadmisest ja plaani koostamisest. Tuleb paika panna investeeringu horisont, oodatav tulu ehk mõelda läbi, kas oodatakse ühekordset, perioodilist või regulaarset tulu, samuti alginvesteeringu ulatus ja reinvesteerimise võimalus.

Alustada tasuks vähemalt 500 hektariga. Väikeinvestoril, kes on Eriku sõnul rohkem metsaomanik kui investor, tasuks alustada umbes 500 hektariga, sest sel juhul võib arvestada ka metsast saadava iga-aastase tuluga. Aastas võib ühe hektari pealt kulutuste mahaarvamise järel teenida 100–150 eurot, mis teeks 500hektarise metsa kohta ühes aastas 50 000–75 000 eurot ja sellise tootlusega võib arvestada mitmekümne aasta jooksul.

Kui metsatükk on väga väike, siis igal aastal tootlust loota polegi või jääb see alla tehtavate kulutuste. Mõistlik ei ole end investeeringust liialt sõltuvaks muuta ning seetõttu tasub metsa osakaal investeerimisportfellis hoida 20–30% juures.

“Ei tohiks olla nii, et lähed metsa raiuma siis, kui on raha vaja, vaid sa peaksid minema siis, kui hind on parim,” selgitas Erik ja lisas, et investeeringust väljumisega peaks olema samamoodi, et rahaliselt peaks olema võimalik oodata õiget hetke, mitte müüa metsa suure häda korral.

Väikse investeeringu suured riskid

Metsamajanduslike investeeringutega tegeleva HD FestForest Estonia juhatuse liige ja direktor Toomas Kams ütles, et oma klientidele soovitavad nad metsa investeerida umbes 500 000 eurot. “Aga võib alustada ka ühe kinnistu ostust ja neid ajapikku juurde osta. Eesmärk oleks jõuda 500 000 euroni. Minimaalselt 300 000 euroni.”

Seda, miks väiksem investeering ära ei tasu, põhjendas Kams liiga suurte kulude ja riskiga. Lühiajalisteks riskideks peetakse näiteks tormi, tulekahju või seda, et mingi osa investeeringust muudetakse mõne linnu, looma või seal elava taime tõttu looduskaitsealaks, kahandades nii oluliselt investeeringu väärtust.

Kuidas aga metsa soetades olla kindel, et sa petta ei saa? Vilunud metsaomanikul on endal silma ja kogemust, et metsa valida, algajatel soovitab Erik pöörduda Eestis tegutsevate metsaühistute juures asuvate konsulentide või metsainvesteeringutega tegelevate ette­võtete poole. Tuleb aga siiski arvestada, et metsa ja maa väärtuse hindamine on väga subjektiivne ehk erinevate konsulentide arvamused võivad mingil määral erineda.

“Täna on kõige suurem risk palgata endale mitte kogu tõde rääkiv majandaja,” tõi Kams esile tema arvates metsainvesteeringuga seotud suurima riski. Ta lisas, et metsanduses sõltub väga palju inimestest, kes seal töötavad ja metsa kohta hinnanguid annavad. Sarnaselt Erikuga rõhutas ka Fest-Foresti direktor, et mets ei ole nii lihtsalt mõõdetav nagu muu kinnisvara või lehmad põllu peal.

Teiseks tõi Kams välja riski, et ei mõelda, kust tulevad kulud, kui sa ostad endale näiteks lagedat metsamaad. Näiteks istutades noorendiku, võib arvestada peamiselt ainult kuludega ehk investeeringus peaks valitsema tasakaal noorendiku ja metsa vahel, mis noorendikus tehtavate kulude jaoks ka raha sisse toob.
 
Mugava inimese investeering

Võrreldes teiste investeeringutega metsainvesteeringuid väga turvaliseks nimetava Kamsi sõnul on tegemist mugavale inimesele sobiva rahapaigutusega. “Mina hindan metsainvesteeringuid vägagi turvaliseks võrreldes teiste investeerimisvõimalustega. Kindel bioloogiline vara, millel on juurdekasv, mis iganes kriisid juhtuvad, mets kasvab ikka edasi,” selgitas ta.

Eesti investor on liiga ahne. Kams lisas, et metsainvestor ei pea iga päev närviliselt ringi käima, et mis juhtub või saama hakkab. “Selles mõttes on tegemist mõnusalt mugava investori investeeringuga.” Tema sõnul võiks investorite seas rohkem Eesti kapitali olla ning neid ka pidevalt otsitakse.

Praegu on Fest-Foresti klientideks vaid välisinvestorid. “Eesti kapital on liiga ahne olnud,” lisas ta. Samas on Fest-Foresti hallatud investeeringud nende klientidele toonud keskmiselt 15% tootlust. “See tundub tegelikult isegi liiga hea, aga seal on suur osa spekulatsioonil,” selgitas Kams.

Nii head tootlust saanud investorid olid tema sõnul riskialtid, investeerides Eestisse, kus tol hetkel polnud ei NATOt ega Euroopa Liitu, eurost rääkimata. Kams märkis, et ei usu, et järgmised viis aastat nii kõrget tootlust tuua võiks, kuid 7–9% ei tundu võimatu.

Hind piirkonniti erinev


Metsa hind kipub odavam olema Lääne-Eesti pool ning kallim Rakvere ja Pärnu joonest allpool. “Põhjused on väga selged. Esiteks on mullastikutingimused ja mets erineva kvaliteediga,” selgitas Kams ja lisas, et ka saetööstused on end paremate metsade juurde positsioneerinud.

Lugu ilmub 14. aprilli Metsanduse kuukirjas, milles antakse veel ülevaade, kuidas teha maaparandustöid, kuidas Soomes käivitati uutmoodi puidutootmine ja milleks minna metsandust õppima.

Pane tähele

Mida metsa investeerides silmas pidada?
  • Maa väärtus on püsiv ehk mets kasvab ikka edasi, tänu millele on see börsidega võrreldes võrdlemisi kindel investeerimisvaldkond.
  • Eesti metsanduse kasuks räägivad ka liberaalsemad seadused, odav raha ning pankade toetus investeeringule.
  • Investeering on pikaajaline.
  • Portfellis ei tohiks metsa osakaal olla üle 20–30%.
  • Maksimaalseid tootlusi otsida ei tasu, kuna mets ei ole kõige kasumlikum investeerimisvaldkond.
  • Parima tootluse saab, kui majandada metsa vastavalt turunõudlusele ja metsa vajadustele.
  • Metsamaa ostul peab olema valmis kiiresti investeerima metsamaa ja metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurendamisse.
  • Ei tasu kiirustada metsatehnika soetamisega, kuna see on väga kallis ning kõik vajalikud teenused on turul kättesaadavad.
  • Puidu müügihind on sarnasel tasemel püsinud juba 6–7 aastat.

Tasub teada

Mida arvestada metsa ja maa väärtuse määramisel?

  • Puuliigi tagavara vanuse ja boniteedi ehk pinnase ja pindala järgi.
  • Maa kõrvalkasutus ehk jahindus, turism ja korilus, mis on aina olulisemad tegurid.
  • Omanikuks olemine.
  • Allikas: Metsatervendus OÜ

Allikas: Äripäev

WWW.EST-LAND.EE